Koopiapaberi tehnilised näitajad
Koopiapaberi valimisel tasub vaadata korraga lehe massi, välimust ja formaati, sest need mõjutavad paberi käsitsemist ning trükitud teksti ilmet. Grammkaal näitab paberi massi pindalaühiku kohta, kuid ei kirjelda üksinda kõiki lehe omadusi. Heledus ja valge toon mõjutavad seda, kui selgelt tekst taustast eristub, läbipaistmatus aga seda, kui palju teise külje trükk läbi kumab. Levinud kontoriformaat on A4, ent printeri jaoks sobiv paber peab vastama ka seadme ja sööturi formaaditoele.
Mass ja paksus
Koopiapaberi grammkaal väljendatakse ühikuga g/m²: see näitab, kui palju kaaluks üks ruutmeeter paberit. Suurem väärtus tähendab tavaliselt jäigemat ja käes tugevamana tunduvat lehte, kuid grammkaal ei ole sama mis paksus. Paberi tegelikku paksust mõjutavad ka kiud ja valmistusviis, seega võivad sama grammkaaluga paberid tunduda erinevad.
Kontoripaberi tavapärane valik on 80 g/m². Allolevad lehe- ja pakikaalud on ligikaudsed ning lähtuvad A4 lehest ja 500 lehest pakis.
| Grammkaal | Tavakasutus | A4-lehe kaal | 500-lehelise paki kaal |
|---|---|---|---|
| 70 g/m² | Väiksema massiga mustandid ja suurema mahuga ühepoolne printimine | umbes 4,4 g | umbes 2,2 kg |
| 80 g/m² | Igapäevased kirjad, töölehed ja kontoridokumendid | umbes 5 g | umbes 2,5 kg |
| 100 g/m² | Jäigemad esitlused, pakkumised ja kvaliteetsemad dokumendid | umbes 6,2 g | umbes 3,1 kg |
Suurema grammkaaluga paki kandmine ja hoiustamine nõuab rohkem ruumi ning selle lehed on üldjuhul jäigemad. Valikul lähtuge kasutusest, mitte üksnes numbrist: igapäevaprindiks piisab enamasti 80 g/m² koopiapaberist, olulise dokumendi puhul võib sobida 100 g/m² paber.
Valgus ja läbipaistmatus
Paberi heledus kirjeldab, kui palju valgust pind peegeldab; valgesus väljendab paberi tajutavat valget tooni. Need omadused ei ole sama mis grammkaal. Jahedam, kirkam valge pind toob musta teksti ja värvilise graafika sageli tugevamalt esile, samal ajal kui soojema või kreemikama tooniga paber muudab üldmulje pehmemaks. Paberi valgesuse mõju trükitulemusele on märgatav eeskätt siis, kui dokumendis on väikesed kirjad, peened jooned või värvide võrdlus.
Läbipaistmatus näitab, kui vähe paistab lehelt läbi selle tagaküljel olev kujutis. See on oluline kahepoolsel printimisel: kui ühel küljel on tihe tekst, tume graafika või suure pinnaga pilt, võib sisu 80 g/m² paberil teisele poolele läbi kumada. Läbikumamine vähendab teksti eristumist ja võib muuta lehe mõlema külje lugemise ebamugavamaks.
Suurem grammkaal aitab üldiselt läbikumamist vähendada, kuid läbipaistmatust mõjutavad ka paberi koostis ja pinnatöötlus. Seetõttu vaadake kahepoolseks tööks mõeldud koopiapaberi pakendilt läbipaistmatuse kirjeldust, mitte ainult grammkaalu. Sileda pinnaga printeripaber võib anda ühtlase teksti ja graafika, kuid valge toon üksi ei taga, et teise külje trükk läbi ei paista. Kui dokumendis on palju tumedat sisu, valige läbipaistmatum paber; tavapärase ühepoolse teksti puhul piisab enamasti standardsest valgest toonist.
Formaat
ISO 216 standardi A-formaatide puhul muutub järgmise numbri korral lehe pindala poole väiksemaks. A4 on tavapärane dokumentide mõõt, A3 pakub rohkem trükipinda ning A5 sobib väiksematele lehtedele ja voldikutele.
| Formaat | Mõõdud | Tavakasutus |
|---|---|---|
| A4 | 210 × 297 mm | Kirjad, arved, töölehed ja tavalised kontoridokumendid |
| A3 | 297 × 420 mm | Suuremad tabelid, joonised ja plakatid |
| A5 | 148 × 210 mm | Väiksemad teated, voldikud ja käsilehed |
Enne paberi ostmist kontrollige printeri spetsifikatsioonist, milliseid formaate seade toetab, ning veenduge, et sööturisse saab valitud mõõdu sisestada. Mõni printer prindib A4-le, kuid ei toeta A3-formaati; käsitsi söötmisel võivad kehtida teised piirangud kui tavalisel paberisalvel. Samuti tuleb prinditöö seadetes valida sama formaat, mis on salves, et sisu ei lõigataks ega paigutataks valesti.
Igapäevaprintimiseks sobib tavaliselt 80 g/m² paber, kahepoolseks tööks valige läbipaistmatum paber ning olulise dokumendi puhul vajaduse korral jäigem, näiteks 100 g/m² paber.
Paberi sertifikaadid ja keskkond
Paberipaki märgised aitavad hinnata, millise päritoluga kiudu tootes kasutatakse ja milliste keskkonnakriteeriumide järgi seda on hinnatud. Metsamajandamise sertifikaat ja keskkonnamärgis annavad eri tüüpi teavet, mistõttu tasub vaadata nii märgi nimetust kui ka pakendil olevat selgitust. Sertifikaatide tähendus ei asenda printeri tehniliste nõuete kontrollimist. Koopiapaberi valimisel saab päritolu ja keskkonnaalase info kõrvutada paberi koostise ning kasutusotstarbega.
FSC ja PEFC
FSC ja PEFC on metsade majandamise sertifitseerimisskeemid. Need puudutavad metsamajandamise nõudeid ning puidu ja kiudmaterjali liikumise jälgitavust tarneahelas. Paberipakil olev märgistus näitab, et tooraine päritolu või selle tarneahelat on hinnatud vastava skeemi reeglite järgi; see ei tähenda iseenesest, et kogu pakis olev paber pärineb samast allikast.
FSC märgise juures võib olla väide „FSC 100%”, „FSC Mix” või „FSC Recycled”, mis kirjeldab tooraine kategooriat. PEFC märgistuse puhul vaadake sertifitseeritud tarneahelale viitavat logo ja selle juurde kuuluvat teksti. Märgise täpne väide on olulisem kui üksnes logo olemasolu, sest eri väited võivad tähendada erinevat kiukoostist. Pakendilt kontrollige ka litsentsi- või sertifikaadikoodi ning seda, kas märgistus käib paberi, mitte ainult pakendi kohta.
FSC või PEFC märgis ei ütle, kas paber sobib laser- või tindiprinterile, kui sile on pind ega kui hästi tint kuivab. Need sertifikaadid ei kirjelda koopiapaberi trükiomadusi ega taga kindlat valgesust või grammkaalu. Kui valite sertifikaadiga koopiapaberit, lugege seega pakendilt nii tarneahela väidet kui ka eraldi tehnilisi andmeid ning kontrollige, millise toote kohta märgis kehtib.
Ringluspaber
Taaskasutatud kiust paber võib olla praktiline valik kontoritööks, kuid selle välimus ja pinnatunne sõltuvad konkreetsest tootest. Enne paki valimist vaadake nii pakendi märgiseid kui ka printeri tootja lubatud paberiandmeid.
- Ringluspaber on sageli värskest kiust paberist veidi vähem valge; toon võib olla soe või kergelt hallikas, kuid erinevus sõltub tootest.
- Kiudude töötlemine ja paberi valmistamine mõjutavad pinna ühtlust, mistõttu tasub kontrollida, kas leht tundub sile ja servad puhtad.
- Tolmusus võib toodete vahel erineda: vaadake paki ja lehtede seisukorda ning valige puhta lõikega paber, millel pole nähtavat kiutolmu.
- ELi ökomärgis võib olla paberil ning tähistab vastavust selle tooterühma keskkonnakriteeriumidele; märgis ei kirjelda paberi värvitooni.
- Sinine Ingel ehk Blauer Engel on Saksamaa keskkonnamärgis, mida kasutatakse ka paberitoodetel; kontrollige pakendilt, millise toote ja väitega märgis seotud on.
- Printeri sobivuse hindamisel kontrollige pakendilt paberitüüpi ja tootja juhendist lubatud grammkaalu, formaati ning laser- või tindiprinteri kasutust.
Ringluspaberi valimisel võrrelge sertifikaati ja kiukoostist soovitud valgesuse ning pinnakvaliteediga, seejärel veenduge printeri nõuetes. Kui dokument peab olema eriti puhta tooniga, hinnake konkreetset paberit enne suurema paki ostmist; tavaliseks kontoriprindiks võib sobida ka vähem valge variant, kui selle pind ja tehnilised näitajad vastavad seadme juhendile.
Printeri ja paberi sobivus
Printeri ja paberi sobivus mõjutab nii trükitud teksti selgust kui ka seda, kas lehed liiguvad seadmes tõrgeteta. Laser- ja tindiprinter kasutavad kujutise paberile kandmiseks erinevat tehnoloogiat, mistõttu ei pruugi sama paber anda mõlemas ühesugust tulemust. Seadme juhendist leiab lubatud formaadi, grammkaalu ning paberitüübi, mida konkreetne printer toetab. Kinnijäämise korral tasub üle vaadata nii paberi seisukord kui ka sööturi seadistus ja rullikud.
Laser- ja tindiprinter
Laserprinteris kantakse tooner paberile ning kinnitatakse kuumuse abil. Paber peab läbima seadme kuumuti ühtlaselt, mistõttu on tähtis valida tootja lubatud grammkaalu ja paberitüübiga koopiapaber. Kui leht on printeri jaoks liiga paks või pinna omadused ei sobi, võib söötmine või toonerikujutise kinnitumine olla ebaühtlane. Laserprinteri paber peaks olema sileda pinnaga ja seadme tehniliste piiridega kooskõlas.
Tindiprinteris moodustavad kujutise paberisse suunatud tinditilgad. Tindi imendumine ja pinnakate mõjutavad seda, kas tähed jäävad teravad või levib tint mööda kiude laiali. Liiga imav pind võib muuta peened jooned hägusaks; vähese imavusega või sobimatu kattega paberil võib tint kuivada aeglaselt ja määrduda. Tindiprinteri paber valitakse seetõttu vastavalt sellele, kas prinditakse teksti, graafikat või fotosid.
Kontoripaber võib sobida mõlema seadmetüübi jaoks, kuid printeri jaoks sobiv paber ei selgu ainult pakendil olevast üldisest märgistusest. Kontrollige kasutusjuhendist toetatud formaati, grammkaalu ja paberitüüpi, näiteks tavalist, kaetud või fotopaberit. Mõnes seadmes erinevad lubatud piirid põhisahtli ja käsisöödu puhul. Kui sama fail prinditakse laser- ja tindiprinteriga, katsetage enne suure tiraaži tegemist mõne lehega: võrrelge teksti teravust, tindi kuivamist ja paberi liikumist seadmes.
Paberiummistuse põhjused
Ummistus tekib sageli siis, kui lehed on niiskust saanud või kaardunud, sest need ei liigu rullikute vahel ühtlaselt. Ka printeri lubatust erinev grammkaal, valesti valitud sööturiseadistus ja kulunud rullikud võivad paberi teekonda häirida.
Niiskes ruumis hoitud pakk tõmbab niiskust sisse ja lehed võivad servadest üles kaarduda. Hoidke paberit tasasel pinnal, suletud pakendis ning tavapärase ruuminiiskusega keskkonnas; jätke pakk ümbrisesse kuni kasutamiseni. Korduva kinnijäämise korral kontrollige järgmisi punkte järjest:
- Vaadake paber üle: lehed peavad olema kuivad ja tasased, mitte niiskunud, kortsunud ega kaardunud; kahjustunud või laineliste servadega lehed jätke sööturist välja.
- Võrrelge paki märgistust printeri juhendis lubatud grammkaalu ja formaadiga; liiga raske või seadmele sobimatu paber võib rullikute haardumist takistada.
- Kontrollige sööturist valitud paberiformaati ja -tüüpi ning veenduge, et juhtsiinid puudutavad paki servi kergelt, mitte ei suru lehti kokku.
- Vaadake paki täituvust: laadige lehti ainult sööturile märgitud piirini ning asetage need ühtlaselt, et printer ei haaraks korraga mitut lehte.
- Uurige rullikuid kulumise või nähtava mustuse suhtes; kui lehed libisevad või söötmine katkeb ka korraliku paberiga, järgige hoolduseks printeri juhendit.
Alustage tõrkeotsingut paberi seisukorrast, seejärel kontrollige seadistust ja paki täituvust ning lõpetage rullikute ülevaatusega. Nii saab eristada paberist tingitud probleemi sööturi või kulunud detaili veast.
Korduma kippuvad küsimused koopiapaberi kohta
Koopiapaberi valimisel ja kasutamisel tekib sageli küsimusi, millele aitab vastata konkreetse printimistöö ja printeri omaduste arvestamine.
Kas 80 g paber sobib kahepoolseks printimiseks?
Jah, 80 g/m² koopiapaber sobib kahepoolseks printimiseks, kuid tume või tihe sisu võib lehe tagaküljelt läbi kumada. Tavaline must tekst jääb enamasti selgemaks kui suured värvilised plokid, tumedad fotod või tiheda joonega tabelid. Kui dokumendis on palju selliseid elemente, võib 100 g/m² paber anda puhtama tulemuse, sest see näitab tavaliselt vähem läbi. Enne kogu dokumendi printimist tehke mõlemale poolele näidislehed ja vaadake neid tavapärases valguses; nii näete, kas teksti ja kujunduse loetavus vastab vajadusele.
Mis vahe on 80 g ja 100 g paberil?
100 g/m² paber kaalub sama pindala juures rohkem kui 80 g/m² paber ning on tavaliselt jäigem ja näitab vähem läbi. 80 g/m² leht on praktiline igapäevaseks tekstide, arvete ja mustandite printimiseks, sest seda on lihtne käsitseda ja arhiveerida. Tugevamat lehte nõudva esitluse, ametliku dokumendi või jaotusmaterjali puhul võib 100 g/m² paber tunduda vastupidavam ja esinduslikum. Enne raskema paberi kasutamist kontrollige printeri juhendist lubatud grammkaalu, sest seadmete piirangud erinevad.
Kas ringluspaber rikub printerit?
Printeri spetsifikatsioonile vastav ringluspaber ei kahjusta printerit. Kontrollige, et paber oleks seadme jaoks sobivas formaadis ja grammkaalus ning et lehed oleksid kuivad, puhtad ja korralike servadega. Ringluspaberi valgesus ja pinnatunne võivad erineda tavalisest koopiapaberist, mistõttu võib ka trükitulemus olla veidi teistsugune. Kui ummistused korduvad või trükk jääb ebaühtlane, proovige teist pakki ja kontrollige, kas probleem püsib sama paberi ning seadistustega. Nii saab eristada paberi sobivust üksikust kahjustunud lehest.
Kuidas paberit hoida?
Hoidke paberit tasasel pinnal, suletud pakendis ja kuivas ruumis, kus on tavapärane toatemperatuur ja -niiskus. Niiskust saanud lehed võivad kaarduda või kokku kleepuda, mis suurendab printerisse söötmisel ummistuste võimalust. Avage pakk alles siis, kui paberit kasutate, ning jätke ülejäänud lehed tagasi ümbrisesse. Ärge hoidke pakki radiaatori, ahju ega muu tugeva soojusallika kõrval, sest kuumus ja kuiv õhk võivad paberi seisukorda muuta. Kaardunud, rebenenud või kortsus lehti printerisse pannes valige nende asemel korralikud lehed.