Kontorilaud

Kontorilauda eripära

Kontorilaud on sageli ühiskasutatav mööbliese, millelt oodatakse enamat kui kirjutamiseks sobivat pinda. Töökohta võivad kasutada vahetustega inimesed või samal ajal mitu töötajat, mistõttu peab konstruktsioon taluma sagedast kasutamist ja ümberkorraldusi. Raami, privaatsuspaneeli ning ühendatavate töökohtade lahendus mõjutab igapäevast kasutusmugavust. Valikul tasub vaadata ka seda, millistele kontoritöölaudade nõuetele toode vastab ja kas selle omadused sobivad konkreetse töökorraldusega.

Mille poolest erineb kodulaud

Ühiskasutusse mõeldud kontorilaud peab sobima korduvaks kasutamiseks ja töökohtade ühendamiseks, samal ajal kui kodune kirjutuslaud on enamasti kavandatud ühele kasutajale. Erinevused ilmnevad raami, kaablilahenduste, privaatsuse ja paigutuse juures.

Kontorilaua ja kodulaua praktilised erinevused

Omadus	Kontorilaud	Kodulaud	Mõju kasutusele
Raam ja koormus	Ühele või mitmele töökohale mõeldud tugev raam peab vastu sagedasele kasutusele ning laua tavapärasele töökoormusele.	Raam on tavaliselt mõeldud ühe inimese igapäevaseks kasutuseks ning võib olla kergema ehitusega.	Jagatud töökohas on stabiilne konstruktsioon praktiline, sest lauda kasutab päeva jooksul mitu inimest.
Kaablite haldamine	Ühendatud töökohtade puhul saab juhtmete teekonna kavandada lauarühma järgi, et ühine ala püsiks korrastatud.	Kaablilahendus on sageli kohandatud ühe arvuti ja ühe kasutaja seadmetele.	Mitme kasutaja lahendus aitab hoida töökohtade ühendused loogiliselt eristatuna.
Privaatsuspaneel	Paneel eraldab kõrvuti asuvaid töökohti ning piirab vaatevälja istuvate kasutajate vahel.	Paneel puudub sageli või täidab kodus pigem laua kujunduslikku ülesannet.	Üks paneel võib eraldada kaks kõrvuti töökohta, säilitades samas ühise lauarea.
Ühendatavus ja pingid	Üksikutest moodulitest saab koostada pingid või järjestikused töökohad, näiteks kahele või enamale kasutajale.	Laud on enamasti eraldiseisev ning selle kõrval ei ole ette nähtud teiste laudadega ühendamist.	Ühendatavad moodulid võimaldavad töökohti lisada või ümber paigutada ilma iga kord uut mööblit valimata.

Kui töökohta jagavad mitu inimest, on pingid ja järjestikku paigutatud lauad ruumikasutuse seisukohalt sageli praktilisemad kui eraldiseisvad kodulauad. Enne valikut tasub võrrelda raami ehitust, ühendusvõimalusi ja paneelide sobivust tegeliku kasutajate arvuga.

Standardid ja nõuded

EN 527 on kontoritöölaudade standardipere, mille eri osad käsitlevad mõõtmeid, ohutust ja katsetamist. Tooteteavet võrreldes kontrollige, millisele osale vastavust väidetakse.

• EN 527-1: käsitleb kontoritöölaudade mõõtmeid ja tööpindade mõõtmelisi nõudeid; selle järgi saab hinnata, kas toote kirjeldatud mõõtmed vastavad standardi käsitlusalale.
• EN 527-2: sätestab ohutusnõuded, mida tuleb arvestada laua ehituse ja kasutamise juures; vastavus ei tähenda automaatselt sobivust igale töökorraldusele.
• EN 527-3: kirjeldab katsemeetodeid, millega hinnatakse konstruktsiooni omadusi; standardi nimetamisel vaadake, kas tootja täpsustab ka kohaldatud standardiosa.
• Stabiilsuse kontroll: jälgige, kas laud püsib tavakasutuses kindlalt ega kõigu tööpinnale toetudes; kontrollige ka ühendatud moodulite jäikust.
• Fikseeritud kõrgus: istumisasendisse mõeldud lauaplaadi kõrgus jääb tavaliselt ligikaudu vahemikku 72–74 cm, kuid sobivus sõltub kasutajast ja toolist.
• Vastavuse tõendamine: tootja tehniline dokumentatsioon peaks nimetama standardiosa ja selgitama, millise mudeli või konfiguratsiooni kohta teave kehtib.

Ostmisel kontrollige tootja dokumentidest EN 527 standardiosa, laua tegelikke mõõtmeid ja stabiilsust ning hinnake eraldi, kas fikseeritud kõrgus sobib kasutajate ja töökorraldusega.

Töökoha paigutus

Mitme inimese ühise töökoha planeerimisel tuleb vaadata laudu, toole ja liikumisteid ühe tervikuna. Paigutus peab võimaldama töötada nii, et kuvarid ja töövahendid mahuvad pinnale ning toolide liigutamine ei blokeeri läbipääse. Ühe- ja kahemonitorilise koha vajadused erinevad eelkõige lauapinna laiuse ja sügavuse poolest. Rühmalaua puhul mõjutavad töörahu ka inimeste vahekaugus ning vaheseinte paigutus.

Ühe- ja kahemonitoriline töökoht

Ühe monitoriga töökoht vajab vähem laiust, samal ajal kui kahe ekraani kõrvuti paigutamine nõuab rohkem pinda ja läbimõeldud asetust. Sobiv sügavus sõltub ekraanide suurusest, alusest ning sellest, kuidas paigutuvad klaviatuur ja hiir.

Ühe- ja kahemonitorilise töökoha ruumivajaduse võrdlus

Võrdlus	Üks monitor	Kaks monitori
Ekraanide arv	Üks ekraan, mille saab paigutada otse kasutaja ette.	Kaks ekraani kõrvuti; sageli kasutatakse üht põhiekraanina ja teist lisavaatena.
Tööpinna laius	Laius sõltub ekraani mõõdust ja sellest, kui palju ruumi jääb muudele töövahenditele.	Inimese kohta tüüpiliselt ligikaudu 140–160 cm; tegelik vajadus oleneb ekraanide suurusest ja lisaseadmetest.
Sügavuse valik	Arvesta kuvari aluse või jalaga ning jäta klaviatuurile ja hiirele kasutatav ala.	Arvesta mõlema kuvari aluste, ekraanide kalde ja töövahendite paigutusega; sügavus peab võimaldama mugavat kasutust.
Paigutuse põhimõte	Aseta ekraan tööasendi ette ning hoia klaviatuur ja hiir käeulatuses.	Sea põhiekraan otse ette ja lisaekraan kõrvale, vajaduse korral kergelt pööratuna.

Lauapinna sobiv suurus selgub ekraanide ja töövahendite tegeliku paigutuse proovimisel. Enne ühise kontorilaudade rea tellimist tasub kontrollida, et iga kasutaja saaks oma seadmeid liigutada ilma naabri tööpinda hõivamata.

Rühmalauad ja vaheseinad

Rühmalaua kavandamisel hinnake iga töökohta eraldi, kuid jätke ruumi ka toolidele ja ühistele liikumisteedele. Mõõdud sõltuvad mööbli mudelist ning ruumi kasutusviisist, mistõttu ei ole üks laiuse- või vahemaaväärtus kõigile paigutustele sobiv.

• Töökoha laius inimese kohta: arvestage lauapinna ulatust, monitori, klaviatuuri ja hiire asukohta ning ruumi käte liigutamiseks; jagatud pind ei tohiks sundida naabrite töövahendeid kokku suruma.
• Ridadevaheline ruum: jätke laudade vahele ala, kus vastastikku paiknevate toolide kasutajad saavad istuda ja liikuda, ilma et toolid pidevalt kokku puutuksid.
• Tooli väljatõmbamine: mõõtke tool kasutusasendis, mitte ainult laua all; töötaja peab saama istumiseks ja püsti tõusmiseks tooli tagasi nihutada.
• Tagumine läbipääs: hoidke liikumistee vabana ka siis, kui inimene istub või tõuseb; läbikäik ei tohiks suunata möödujaid tooli ja kasutaja vahelt läbi.
• Vaheseinte mõju: lauavahesein piirab otsest vaatevälja ja toetab privaatsust, kuid ei muuda avatud ruumi vaikseks; kõrge või tihe eraldus võib vähendada nähtavust ja koostööd.

Väikesele tiimile sobib sageli ühine laud või vastastikuste töökohtadega paigutus, mille serva jääb selge läbipääs; madalad vaheseinad aitavad tasakaalustada suhtlust ja töörahu.

Kaablid, pistikud ja lisad

Kontorilaua kaablilahendus mõjutab seda, kui vaba tööpind on ning kui hõlpsalt saab seadmeid vooluvõrgust lahti ühendada. Läbiviiguavad suunavad juhtmed läbi lauaplaadi, kaablikanalid ja -alused aitavad neid laua all korrastada. Sobiv paigutus jätab monitori, arvuti ja laadijate juhtmed kasutajale ligipääsetavaks, kuid ei lase neil tööpinnale laiali vajuda. Lauaaluse lahenduse valimisel tuleb arvestada ka laua liikumise ja pikendusjuhtme ohutu kinnitamisega.

Kaablikanalid ja augud

Läbiviiguava on lauaplaati tehtud avaus, millest saab juhtmed viia otse lauapinna alt alla. Selle serva kattev plastikust või metallist läbiviik kaitseb juhtmeid hõõrdumise eest ning jätab avause vajaduse korral avatuks. Kaablikanal seevastu on laua alla või tagaserva kinnitatav renn, kuhu paigutatakse mitu juhet ja sageli ka toitejuhe. Ava juhib juhtmed läbi plaadi, kanal koondab need laua all ühte marsruuti.

Läbiviiguava paigutatakse tavaliselt lauaplaadi tagumisse ossa monitori või doki lähedale, et lühendada nähtavale jäävat juhtmeosa. Kui seadmed paiknevad eri kohtades, võib mitu väiksemat läbiviiku olla praktilisem kui üks keskne ava. Ava ei tasu paigutada klaviatuuri, hiire või küünarnukkide tavapärasesse tööalasse; enne puurimist kontrollige, et selle all ei oleks lauaraami ega sahtlit.

Kaablikanal paigutatakse tavaliselt lauaplaadi tagaserva alla, kus see koondab arvuti, monitori ja laadija juhtmed, kuid jätab pistikud hoolduseks avatuks. Valige kanal, kuhu juhtmed mahuvad ilma muljumata, ning kinnitage need eraldi, et ühe seadme eemaldamine ei tõmbaks teisi kaasa. Nii püsivad juhtmed tööpinnalt eemal, ent seadme vahetamisel saab vajaliku pistiku kiiresti üles leida.

Lauaaluse korrastus

Laua alla kinnitatav kaablialus hoiab toitejuhtmed, laadijad ja pikendusjuhtme põrandast eemal ning koondab need ühte hooldatavasse kohta. Pikendusjuhe kinnitage alusele või muule tootja lubatud kinnituskohale nii, et lüliti ja pistikupesad jäävad ligipääsetavaks. Pikendusjuhtmeid ei tohi ühendada üksteise järele: kasutage ühe sobiva juhtme asemel nõuetekohase koormustaluvusega pikendusjuhet.

Rippuv juhe võib jala või tooliratta külge takerduda, põhjustada komistamise ning tõmmata seadme laualt maha või pistiku seinast välja. Laua kõrguse muutmisel võib pingule tõmmatud juhe kahjustuda või ühenduse lahti tõmmata. Kontrollige juhtmete ulatust nii madalaimas kui ka kõrgeimas asendis ning jätke liikumiseks piisavalt lõtku, kuid mitte nii palju, et juhtmed ulatuksid põrandale.

Enne kasutamist kontrollige paigaldust:

• Kinnitage kaablialus kindlalt laua alla ning veenduge, et see ei takista lauaraami, sahtlite ega kõrguse reguleerimise mehhanismi liikumist.
• Paigutage pikendusjuhe alusele nii, et pistikud püsivad ligipääsetavad, juhe ei ole kokku surutud ning ühenduskoht ei jää vastu teravat serva.
• Ühendage pikendusjuhe otse sobivasse seinakontakti; ärge ühendage pikendusjuhtmeid järjestikku ega ületage juhtmele märgitud lubatud koormust.
• Kinnitage juhtmed aluse külge korduvkasutatavate takjapaelte või klambritega, jättes pistikute juurde piisavalt ruumi seadmete eemaldamiseks.
• Liigutage reguleeritavat lauda kogu kõrgusvahemikus ja kontrollige, et ükski juhe ei jää pingule, ratta alla ega põrandale rippuma.

Vaadake paigaldus regulaarselt üle, eriti pärast arvuti või monitori vahetamist; kulunud isolatsiooni või lahtise ühendusega juhet ei tohi edasi kasutada.