Kirjutuslaua liigid
Laua kuju määrab, kuidas tööpind ruumis paikneb ja milliste ülesannete jaoks seda mugavalt kasutada saab. Sirge laud sobib sageli seina äärde, L-kujuline lahendus aga kasutab ära toa nurga ning pakub mitut tööala. Sahtlite ja riiulitega mudelid lisavad hoiukohti, kuid nende paigutus mõjutab jalgadele jäävat ruumi ja seda, kui vabalt saab laua taga istuda. Valikul tasub lähtuda nii ruumi planeeringust kui ka sellest, kas laual tehakse peamiselt koolitöid, arvutitööd või joonistatakse.
Sirge laud
Sirgel laual on üks ristkülikukujuline lauaplaat, mille esiserv jääb istuja poole ja tagaserv seina suunas. Sellise ülesehitusega kirjutuslaud on lihtne paigutada toa seina äärde, akna alla või eraldi töökoha osana, sest see ei eelda kahte külgnevat vaba seina. Paigutamist hõlbustab ka see, et lauda saab vajaduse korral seina suhtes nihutada või pöörata.
Õppimiseks piisab tavaliselt ühest selgelt piiritletud tööalast, kuhu mahuvad vihikud, õpikud ja kirjutusvahendid. Sülearvutiga töötades saab arvuti kõrvale paigutada hiire ning märkmete tegemiseks vajaliku ruumi; monitoriga töötamisel jääb ekraan lauaplaadi tagumisse ossa ja klaviatuur selle ette. Joonistamiseks on sirge laud praktiline, kui töö vajab laia katkematut pinda ning paberit saab laual vabalt pöörata.
Sirge mudel võtab ruumis enda alla ühe selge ala, mistõttu sobib see hästi kitsamasse tuppa või läbikäigutee kõrvale, kui tooli väljatõmbamiseks jääb piisavalt ruumi. Selle piirang ilmneb siis, kui samal ajal soovitakse kasutada mitut eraldi töövahendit: arvuti, dokumendid ja joonistustarbed võivad konkureerida ühe tööpinna pärast. Samuti ei paku sirge lauaplaat iseenesest teist tööala, kuhu paigutada pooleliolevad materjalid peamisest töötegemisest eemale.
Valige sirge laud, kui töökoht peab mahtuma ühe seina äärde ning põhiülesanne on õppimine, sülearvutiga töötamine või ühe monitoriga töö. See on paindlik valik ka siis, kui ruumi paigutust tuleb aeg-ajalt muuta.
Nurklaud
Nurklaud koosneb kahest omavahel ühendatud tööpinnaosast, mis moodustavad L-kuju. Tavaliselt paigutatakse see toa nurka, kus üks külg järgib üht seina ja teine külg teist seina; nii kasutatakse ära ala, mis sirge laua puhul võib jääda kasutamata. Nurgakirjutuslaud sobib eriti hästi töökohta, kus soovitakse hoida eri tegevused eraldi, kuid istuda nende tegemiseks samas kohas.
L-kuju võimaldab paigutada ühele poole arvuti ja monitorid ning jätta teise poole märkmete, dokumentide või joonistusvahendite jaoks. Kahe monitori kasutamisel saab ekraanid sättida töölaua eri osadele või samale küljele vastavalt sellele, kuidas tööülesanded vahelduvad. Õppija võib hoida ühel tiival avatuna õpiku ja teisel kirjutada või kasutada sülearvutit, ilma et töövahendid peaksid kõik üksteise peale mahtuma.
Sellise laua jaoks tuleb arvestada mõlema külje ja tooli liikumisruumiga, mitte ainult nurgas oleva lauaplaadiga. Tuba peab võimaldama tooli vabalt laua sisse lükata ja sealt eemalduda ning jätma ruumi ka kappide, ukse või akna kasutamiseks. Väikeses toas võib L-kuju piirata liikumisteed isegi siis, kui nurk ise tundub sobiv.
Nurgalaual võib tööpinna kaugem osa jääda istujast eemale. Selle kasutamiseks tuleb käsi pikemalt sirutada või tooli nihutada, mistõttu sobib sinna paremini harvem vajatav printer või hoiustatav ese kui pidevalt kasutatav märkmik. Nurgaplaatide ühenduskoha kuju võib samuti mõjutada, kui mugavalt saab istuda ja töövahenditeni ulatuda.
Valige nurklaud siis, kui toa nurgas on piisavalt vaba ruumi ning vajate samaaegselt kahte eri tööala või kasutate kahte monitori. Kui töökoha ümber liikumine on piiratud või kõik esemed peavad olema käeulatuses, on sirge laud sageli lihtsam lahendus.
Sahtlitega ja riiulitega lauad
Sahtlid hoiavad väiksemad tarvikud lauaplaadi alt käepärast: sinna saab panna kirjutusvahendid, laadijad, märkmelehed või dokumendid. Riiulid sobivad paremini suurematele esemetele, näiteks raamatutele, kaustadele ja seadmetele, mida kasutatakse sageli. Mõlemad lahendused vähendavad vajadust hoida kõike tööpinnal, kuid kinnised sahtlid peidavad sisu ning avatud riiulilt on asjad kiiremini leitavad.
Enne valimist kontrollige, kas hoiustamise viis sobib töökoha ja istumisruumiga. Järgmised punktid aitavad hinnata, kas sahtlid või riiulid toetavad igapäevast kasutust:
- Vaadake, kas sahtlid avanevad tooli või põlvede eest takistamata; tihedalt laua alla paigutatud sahtliboks võib vähendada jalgade liigutamise ruumi.
- Hinnake hoiustatavate esemete suurust: pliiatsid ja laadijad sobivad kitsasse sahtlisse, samas kui õpikud ja kaustad vajavad avaramat riiulit.
- Kontrollige, kas riiulitele pääseb istudes mugavalt ligi; sageli vajatavad märkmikud võiksid paikneda lähedal, mitte laua tagaosas või madalal tasandil.
- Mõelge läbi lauaplaadi kasutus: kui dokumendid ja töövahendid peavad jääma nähtavale, aitavad riiulid pinda vabastada, kuid liiga palju esemeid võib töökoha täita.
- Veenduge, et sahtlite avamiseks jääb ees vaba ruumi ning nende sisu ei lähe segamini; eri otstarbega tarvikud on lihtsam leida eraldi jaotatult.
Sahtliboks võib olla lauaplaadi külge kinnitatud või eraldi paigutatav; viimane variant võimaldab selle asukohta muuta, kuid nõuab põrandapinda. Avatud riiulid annavad kiire juurdepääsu, ent nähtavale jäävad ka kaustad ja muud tarvikud. Arvutilaud sahtlitega on sobiv, kui töö sisaldab väikeste esemete kasutamist ja need soovitakse pärast töö lõppu ära panna; mahukate dokumentide jaoks tasub eelistada riiuleid.
Valige hoiustamisega laud selle järgi, mida kasutate iga päev ja kui palju vaba põrandapinda ruumis on. Väiksemas toas võib piisata mõnest sahtlist, samas kui paljude raamatute või kaustadega tööks on käepärane riiulitega lahendus; õige valik jätab tööpinna ülesande jaoks vabaks ega piira istumist.
Mõõdud ja kõrgus
Kirjutuslaua mõõtude valikul tuleb arvestada nii töövahendite kui ka kasutaja kehahoiakuga. Lauapind peab mahutama vajaliku tehnika nii, et klaviatuuri ja hiire kasutamiseks jääks vaba ruumi. Sobiv töökõrgus sõltub tooli seadistusest ning sellest, kas jalad ulatuvad kindlalt põrandale. Laua alla peab jääma piisavalt ruumi jalgade liigutamiseks ja mugavaks istumiseks.
Laius ja sügavus
Tavapärase kirjutuslaua laius jääb enamasti 100–160 cm ja sügavus 60–80 cm vahele. Kompaktse töökoha jaoks võib 100 cm laiusest piisata, kui laual kasutatakse peamiselt sülearvutit. Pikem tööpind võimaldab paigutada kõrvuti monitori, klaviatuuri, hiire ja paberid, ilma et seadmed üksteise kasutamist segaksid.
Sülearvutiga töötamiseks on praktiline tööpind umbes 120 × 60 cm. Ühe või kahe monitori korral arvesta ligikaudu 140–160 cm laiuse ja 70–80 cm sügavusega pinnaga; monitorialus või eraldi kõlarid võivad ruumivajadust veel suurendada. Enne laua valimist mõõda üle ka klaviatuuri, hiire ja sageli kasutatavate lisaseadmete asukoht, mitte ainult ekraani laius.
Monitori paigutamisel jäta silmade ja ekraani vahele tavaliselt umbes 50–70 cm, kohandades kaugust ekraani suuruse ning teksti loetavuse järgi. Kui laud on liiga madal või sügav, võib sobiva kauguse hoidmine muuta klaviatuurini ulatumise ebamugavaks. Lauasügavus peab seega võimaldama asetada monitori piisavalt kaugele, kuid jätma kätele klaviatuuri ees tööruumi.
Töökõrgus ja jalaruum
Täiskasvanu kirjutuslaua tavaline töökõrgus on 72–74 cm. Tooli reguleerimisel sea iste nii, et jalatallad toetuksid põrandale ning küünarnukid oleksid klaviatuuril töötades ligikaudu täisnurga all. Õlad võiksid jääda lõdvaks; kui tooli tõstmine jätab jalad rippuma, kasuta jalatuge.
Lauaplaadi all peab põlvede ja jalgade jaoks jääma vaba ala. Ligikaudu 60 cm laiune takistusteta ruum võimaldab enamikul inimestel jalgu asendit vahetades liigutada. Sügavust planeerides arvesta põlvede asukohaga laua serva lähedal ning jäta jalgadele ruumi ka tahapoole liikumiseks; lauaplaadi all olev risttala ei tohiks paikneda kohas, kuhu põlved ulatuvad.
Sahtliboks võib jalaruumi vähendada nii laiuses kui ka sügavuses, eriti kui see asub keskel või ulatub põlvede ette. Enne ostu kontrolli mõõdulindiga vaba ala plaadi alumisest servast põrandani ning külgede ja tagaseina vahelt. Tugev raam võib samuti jalgu piirata, kuigi tööpind ise näib piisavalt suur; avatud põlveruumiga mudel sobib paremini pikemaks istumiseks.
Lapse ja täiskasvanu kirjutuslaud
Lapse laua kõrgus peaks sobima tema praeguse pikkusega, sest liiga kõrge tööpinna puhul tõusevad õlad ja küünarnukid jäävad ebamugavasse asendisse. Kasvava lapse jaoks aitab reguleeritava kõrgusega kirjutuslaud tööpinda järk-järgult kohandada. Kui laua kõrgust muuta ei saa, reguleeri tooli nii, et küünarnukid ulatuksid lauale, ning lisa vajaduse korral jalatugi, et jalad ei jääks rippuma.
Täiskasvanule pikkusega umbes 170–180 cm sobib tavaliselt fikseeritud 72–74 cm kõrgusega laud, kui tooli kõrgus on õigesti seatud. Pikema või lühema kasutaja puhul tasub sobivust proovida: istudes peavad jalad toetuma ja käsivarred ulatuma tööpinnale ilma õlgu tõstmata. Reguleeritav laud annab võimaluse muuta kõrgust eri kasutajate või tööasendite järgi.
Allolevad mõõdud on praktilised minimaalsed lähtepunktid eri seadmekoormusega töökohtadele. Kui laual kasutatakse lisaks ekraanidele dokumente või muid seadmeid, vali suurem pind.
| Kasutusviis | Laius | Sügavus |
|---|---|---|
| Ainult sülearvuti | 120 cm | 60 cm |
| Üks monitor | 140 cm | 70 cm |
| Kaks monitori | 160 cm | 80 cm |
Materjalid ja viimistlus
Tööpinna materjal mõjutab seda, kuidas kirjutuslaud igapäevase hõõrdumise, niiske lapi ja esemete liigutamisega toime tuleb. Välimuse kõrval tasub võrrelda pinnakatet, plaadi servade ehitust ja seda, kui lihtne pinda hooldada on. Lamineeritud plaat, MDF ja täispuit erinevad nii ehituse kui ka niiskusele reageerimise poolest. Kulumiskindlus sõltub lisaks alusmaterjalile ka viimistluse kvaliteedist ja servade kaitsest.
Laminaat, MDF ja puit
Lamineeritud puitlaastplaat on kontoritööpindadel levinud valik: plaadi pinnale pressitakse dekoratiivne kiht, sageli melamiinvaiguga immutatud paber, mis annab ühtlase mustri ja kaitseb pinda tavapärase kulumise eest. Sellise plaadi tööpind on tavaliselt 18–25 mm paksune. MDF koosneb tihedalt kokkupressitud puidukiududest ning selle sile ja ühtlane pind sobib hästi värvitud või kaetud viimistluseks. Täispuidu muster on loomulik ja iga lauaplaat veidi erinev; puidu välimuse säilitamiseks võib pind vajada viimistluse perioodilist uuendamist.
| Materjal | Pinna ehitus ja välimus | Hooldus ja niiskus | Kasutuskoormus |
|---|---|---|---|
| Lamineeritud puitlaastplaat | Puitlaastudest südamik dekoratiivse laminaadi või melamiinkatte all; tööpind tavaliselt 18–25 mm paksune. | Sile kattepind puhastub niiske pehme lapiga; vedelik tuleb pinnalt ära pühkida, eriti vuukide ja avatud servade juurest. | Sobib tavapäraseks kontoritööks; pinnakate peab vastu igapäevasele esemete liigutamisele, kuid terav ese võib seda kahjustada. |
| MDF | Peentest puidukiududest ühtlane plaat; sile pind sobib värvile, spoonile või muule kattele. | Kattega pinda puhastatakse selle viimistluse järgi; katmata MDF võib niiskust sisse võtta ja paisuda. | Ühtlane alus sobib viimistletud tööpinnaks, kuid vastupidavus sõltub kattest ja plaadi konstruktsioonist. |
| Täispuit | Looduslik puidusüü ja toonierinevused jäävad nähtavaks; välimus muutub puiduliigi ja viimistluse järgi. | Pühkida pehme lapiga ning vältida pikalt seisvat vett; niiskuse ja kuivuse vaheldumine võib puitu liigutada. | Sobib kasutajale, kes hindab naturaalset pinda ja arvestab selle hooldamise ning viimistluse uuendamisega. |
Materjali valides arvestage kogu pinnakihiga, mitte ainult plaadi nimega: sama alusmaterjal võib eri katete korral kuluda erinevalt. Lamineeritud plaat pakub ühtlast välimust ja lihtsat puhastamist, MDF sileda viimistlusaluse ning täispuit naturaalse mustri ja hooldusvajaduse.
Servad ja kriimustuskindlus
Lauaplaadi servad saavad lööke toolidelt, sahtlitelt ja laual liigutatavatelt esemetelt. Enne ostu vaadake üle nii servakandi materjal kui ka selle ühendus plaadiga.
- ABS-serv on tugevam ja löögikindlam kui õhuke paberfooliumserv; sagedasti kasutatava lauaplaadi puhul talub see paremini serva igapäevast riivamist.
- Paberfooliumserv on õhem dekoratiivne kattekiht, mis võib löögi või hõõrdumise korral kiiremini narmendama hakata; kontrollige eriti laua esiserva.
- Vaadake servi külgvalguses: korralikult kinnitatud kant paikneb ühtlaselt, ilma lahtiste kohtade, mullide ja nähtavate liimivahedeta.
- Kontrollige nurki ja plaadi alumist külge, sest lahtine ühendus või katmata koht laseb niiskusel kiiremini alusplaadini jõuda.
- Kriimustuskindlust hinnake tootja pinnakirjelduse või näidise järgi; dekoratiivne muster ei näita iseenesest, kui hästi kate hõõrdumist talub.
Pind püsib kauem korras, kui seda puhastada pehme lapiga ning vältida liiva, abrasiivse nuustiku ja teravate esemete lohistamist. Sage kasutus eeldab eelkõige tugevat pinnakatet, tihedalt kinnitatud servi ja löökidele vastupidavat ABS-serva.
Korduma kippuvad küsimused kirjutuslaua kohta
Sobiv kirjutuslaud peab vastama nii tööülesannetele kui ka ruumi paigutusele.
Kui suur peab kirjutuslaud olema?
Sobiv suurus sõltub kasutatavatest töövahenditest ja sellest, kui palju pinda vajavad klaviatuur, hiir ning dokumendid. Sülearvutiga töötamiseks on tüüpiline juhisvahemik 120 × 60 cm. Ühe või kahe monitoriga tööks arvestatakse sageli 140–160 × 70–80 cm tööpinnaga. Need mõõdud jätavad ruumi ka lisatarvikutele, kuid konkreetne vajadus sõltub seadmete suurusest ja töö laadist. Enne valimist mõõtke üle nii töövahendid kui ka koht, kuhu laud paigutatakse.
Kas nurklaud on parem kui sirge laud?
Sobivam variant sõltub ruumi kujust ja sellest, milliseid ülesandeid laua taga täidate. Nurklaud kasutab toa nurka ning võib anda töövahenditele jaotatud tööpinna, kuid selle kaugema otsani ulatumine võib olla ebamugav, eriti kui laual on sageli vajalikke esemeid. Sirge laud paigutub lihtsamalt seina äärde ja sobib hästi kitsasse või piklikku ruumi. Valige nurgamudel siis, kui nurk on kasutatav ja tööpinda on vaja mitmes suunas; sirge laud on praktiline, kui oluline on lihtne paigutus.
Kui kõrge on tavaline kirjutuslaud?
Täiskasvanu kirjutuslaua tüüpiline kõrgus on 72–74 cm. Fikseeritud kõrgusega laud sobib sageli ligikaudu 170–180 cm pikkusele kasutajale, kuid mugavus sõltub ka toolist ja keha proportsioonidest. Reguleerige tool nii, et jalad toetuksid põrandale ning käed ulatuksid lauale pingevabalt. Kui tooli kõrguse muutmine jätab jalad rippuma, kasutage jalatuge või valige teistsuguse kõrgusega töökoht. Kõrguse sobivust tasub hinnata istudes, mitte ainult laua mõõtu vaadates.
Kas sahtlitega laud on vajalik?
Sahtlid on vajalikud siis, kui töövahendeid või dokumente on vaja käepärast hoida. Need lisavad hoiuruumi, kuid võtavad osa tööpinna alusest ning võivad piirata jalgade liikumist, eriti kitsas kohas. Kui kasutate laual peamiselt arvutit ja soovite hoida pinna vabana, võib sahtliteta mudel olla mugavam. Harvem vajaminevad esemed saab paigutada riiulile või eraldi hoiukohta, mis jätab laua alla rohkem ruumi. Valik sõltub sellest, kas eelistate käeulatuses hoiustamist või avaramat tööasendit.