Kontorimööbli põhiliigid
Kontoris täidavad eri ülesandeid töötoolid, lauad ja hoiustamismööbel: esimesed toetavad istuvat tööd, teine loob tööpinna ning kapid ja riiulid hoiavad vajalikud asjad käepärast. Valik sõltub sellest, kas ruumis tehakse iga päev individuaalset arvutitööd, peetakse lühikesi koosolekuid või säilitatakse dokumente. Enne ostu tasub võrrelda reguleeritavust, mõõte ja sobivust ruumi kasutusviisiga. Kontorimööbli valimisel aitab selge vajaduste järjestus vältida mööblit, mis võtab ruumi, kuid jääb vähekasutatavaks.
Tööstoolid
Igapäevaseks kaheksatunniseks tööks sobib tool, mille asendit saab kohandada kasutaja ja tööülesande järgi. Töötool on tavaliselt reguleeritavam kui konverentsitool, mis on mõeldud eeskätt lühemaks istumiseks koosolekul.
- Istme kõrgus peab olema reguleeritav, et jalatallad ulatuksid põrandale ja põlved saaksid jääda mugavasse asendisse ka eri pikkusega kasutajatel.
- Seljatugi võiks toetada selga kogu istumise vältel; kontrollige, kas selle kõrgust või kaldenurka saab muuta ning kas tugi liigub istujaga kaasa.
- Käetoed aitavad käsivarsi toetada, kuid nende kõrgus ja laius peavad sobima laua alla ning võimaldama istuda tööpinnale piisavalt lähedal.
- Rattad valige põrandakatte järgi: pehmemad rattad sobivad üldjuhul kõvale põrandale, kõvemad rattad vaibale; kontrollige ka rataste vaba liikumist.
- EN 1335 käsitleb kontoritöötoolide mõõtmeid ja ohutusnõudeid; standardile vastavuse märge aitab võrrelda nõuetele vastavust, kuid ei asenda tooli proovimist.
Kaheksatunniseks kasutuseks on tähtis, et reguleeritav töötool võimaldaks sobitada istme, seljatoe ja käetoed kasutaja tööasendiga ning püsiks tavapärasel liigutamisel stabiilne. Konverentsitool on sageli lihtsama ehitusega ja väiksema reguleerimisvõimalusega, mis sobib lühikesteks kohtumisteks, kuid ei pruugi pakkuda sama kohandatavust kogu tööpäevaks.
Lauad ja töölauad
Fikseeritud laud sobib kindla kasutajaga töökohale, kus tööasend ja mööbli paigutus ei muutu sageli. Kõrgusreguleeritav laud võimaldab tööpinda muuta ning sobib paremini jagatud töökohale või olukorda, kus vaheldatakse istumist ja seismist.
| Võrdlusalus | Fikseeritud laud | Kõrgusreguleeritav laud |
|---|---|---|
| Tüüpiline kõrgus | Umbes 72–75 cm; mõõtke tooli ja kasutaja järgi. | Elektrilise mudeli tüüpiline reguleerimisvahemik on ligikaudu 60–125 cm; kontrollige konkreetse mudeli andmeid. |
| Reguleerimine | Tööpinna kõrgus jääb samaks; sobivust saab parandada tooli seadistamisega. | Kõrgust muudetakse käsitsi või elektriliselt; elektrimudelil kontrollige juhtnuppe ja liikumise sujuvust. |
| Stabiilsus | Lihtsa konstruktsiooniga laud püsib kindlalt, kui raam ja jalad on korrektselt paigaldatud. | Kontrollige stabiilsust nii madalaimas kui ka kõrgeimas asendis, eriti suurema tööpinna korral. |
| Sobiv kasutus | Kindel töökoht ja ühtlane töökorraldus; valige mõõt, mis mahutab vajalikud seadmed. | Jagatud töökoht või eri tööasenditega kasutaja; veenduge, et reguleerimisvahemik sobib kasutajatele. |
EN 527 käsitleb kontoritöölaudu ning aitab hinnata nende mõõtmeid ja ohutusomadusi. Töölauda valides arvestage kuvari, klaviatuuri ja dokumentide jaoks vajaliku pinnaga ning jätke juhtmetele ja kätele piisavalt ruumi.
Tööpinna puhul hinnake pinna vastupidavust kriimustustele ja igapäevasele puhastamisele ning kontrollige servade viimistlust. Funktsionaalne töölaud kontorisse ei pea olema suurim saadaolev mudel: mõõtke esmalt vaba põrandapind ja veenduge, et tooli saab laua taha mugavalt liigutada.
Kapid ja riiulid
Dokumendikapp sobib paberite, töövahendite ja muude esemete hoidmiseks, mis ei peaks tööpinnal laiali olema. Lukustatav mudel aitab piirata juurdepääsu kapis hoitavatele dokumentidele. Riiul sobib sageli kasutatavate kaustade, raamatute ja tarvikute jaoks, millele peab saama kiiresti ligi.
Suletud hoiustamine vähendab esemete nähtavust ja kaitseb neid tolmu eest; avatud riiulilt on sisu lihtsam leida, kuid see jääb ruumis nähtavale. Valige kapp või riiul selle järgi, mida hoiustate ja kui sageli seda vajate, mitte ainult vaba seinaosa laiuse põhjal.
Enne ostu mõõtke mööbli kõrgus, laius ja sügavus ning arvestage uste avanemisruumi ja liikumisteedega. Kontrollige riiulite kandevõimet tootja andmetest, eriti kui paigutate neile tihedalt raamatuid või dokumente. Igapäevaseks kasutuseks on oluline, et riiulivahed mahutaksid kasutatavad kaustad ning sahtlid ja uksed liiguksid takistuseta.
Hoiustamismööbel korrastab tööruumi, kuid igapäevase mugavuse jaoks on kõige tähtsamad kasutajale sobiv tool ja töölaud.
Materjalid ja konstruktsioon
Kontorimööbli vastupidavuse määravad nii tööpinna pealispind ja alusmaterjal kui ka laua või kapi kandekonstruktsioon. Materjalide erinevused avalduvad eelkõige kulumises, niiskuse mõjul, parandamise võimalustes ja mööblieseme kaalus. Sama viimistlus ei tähenda tingimata sama sisemist plaati: lamineeritud puitlaastplaat ja MDF on eri materjalid. Valikut tasub siduda igapäevase kasutuskoormuse ning sellega, kas olulisem on lihtne hooldus või naturaalse pinna taastatavus.
Laminaat, MDF ja täispuit
Lauaplaadi alusmaterjal mõjutab selle kaalu ja käitumist niiskuse korral, pealmine kiht aga määrab suuresti pinna igapäevase kulumiskindluse. Lamineeritud puitlaastplaat ei ole MDF: esimeses moodustavad plaadi pressitud puiduosakesed, MDF-is peened puidukiud.
| Materjal | Tüüpiline paksus | Kulumine ja niiskus | Parandatavus ja kaal |
|---|---|---|---|
| Lamineeritud puitlaastplaat | 18–25 mm | Laminaat talub tavapärast hõõrdumist; avatud serv ja kahjustatud laminaat on niiskuse suhtes tundlikud. | Sügavat servakahjustust on raske märkamatult parandada; kaal on üldiselt mõõdukas. |
| MDF | Levinud plaadid umbes 16–25 mm | Sile pind sobib värvimiseks või katmiseks, kuid katmata serv võib niiskust sisse lasta. | Värvitud pinda saab uuesti viimistleda; sama mõõdu juures on plaat sageli puitlaastplaadist raskem. |
| Täispuit | Paksus sõltub lauaplaadi ehitusest; sageli vähemalt 25 mm | Pind on lihvitav, kuid puidu mõõtmed võivad õhuniiskuse muutudes muutuda. | Kriimustusi saab lihvida ja viimistleda; suur plaat on tavaliselt raske. |
Lamineeritud plaat sobib hästi tööpinnaks, mida kasutatakse iga päev ja millelt oodatakse ühtlast, kergesti hooldatavat pinda. Laminaadi kahjustus võib avada plaadi serva niiskusele, mistõttu on servakaitse praktilises kasutuses oluline. MDF-i tihe ja sile struktuur on kasulik värvitud või erikujulise pinnaga mööblis, kuid see ei muuda katmata servi veekindlaks. Täispuitu kasutatakse suurtes kontorilaudades harvem: lai ja raske plaat muudab mööbli liigutamise keeruliseks ning puidu mõõtmed võivad temperatuuri ja õhuniiskuse vaheldudes muutuda. Puidust ja metallist kontorimööbli puhul tasub arvestada, et puidu välimus ning taastatavus võivad olla eelised koduses tööruumis, samas kui kontoris loevad sageli rohkem pinna ühtlane kulumiskindlus ja lihtne hooldus.
Metallraam ja katted
Terasraam kannab lauaplaadi raskust ja aitab vähendada konstruktsiooni kõikumist, eriti laia tööpinna või suure kasutuskoormuse korral. Raami jäikus sõltub torude mõõtmetest, ühendustest ja jalgade paigutusest; üksnes metalli olemasolu ei taga, et laud oleks stabiilne. Teras on tugev, kuid raam lisab mööblile kaalu ning võib muuta selle ümbertõstmise raskemaks. Pulbervärvkate moodustatakse metallpinnale kantud pulbrist, mis kuumutamisel kõveneb. See katab terast ühtlaselt ja kaitseb seda tavakasutuses niiskuse ning kriimustuste eest, kuid sügav löögikahjustus võib katte läbi murda ja paljastada metalli. Kahjustatud koha parandamine on võimalik, ent kohtparandus võib jääda nähtavaks; niiskesse ruumi sobib raam, mille kate on terve ja mille pinnale ei jää vett püsima. ABS-servakant on plastist ääreriba, mis katab plaadi lõikeserva ja kaitseb seda löökide ning juhuslike pritsmete eest. See vähendab serva kiiret kulumist, kuid ei muuda kahjustunud või lahti tulnud kohta veekindlaks. Väikese irdumise saab mõnikord kinnitada, ent mõranenud kandi vahetamine nõuab sobivat riba ja korralikku kinnitamist; parandatavus sõltub kahjustuse ulatusest. Tiheda kasutusega kontoris sobib kulumiskindel lamineeritud pind tugeva metallraamiga; kodukontoris saab rohkem arvestada välimuse ja parandatavusega.
Kasutatud mööbel ja ressursside säästmine
Kasutatud kontorimööbel võib sobida hästi, kui selle seisukord vastab töökoormusele ja vajalikud osad on olemas. Enne ostu tasub kontrollida tooli liikuvaid osi ning laua ja kappide püsivust, mitte piirduda välimuse hindamisega. Eriti tähelepanelik tasub olla peidetud kulumise suhtes: tool võib vajuda, raam loksuda või tööpinna serv lahti tulla. Kontrolli tulemused aitavad hinnata, kas mööbel on kohe kasutatav või vajab enne tööle asumist parandamist.
Mida kasutatud mööblil kontrollida
Proovi kasutatud mööblit enne ostu võimaluse korral oma tavapärases tööasendis. Kontrolli järgmisi kohti eraldi, sest väike väline kulumine ei näita alati mehhanismide või ühenduste seisukorda.
- Istu toolile ja muuda kõrgust mitu korda: kulunud gaasamort võib koormuse all vajuda või jätta istme valitud kõrgusel püsimata.
- Proovi seljatoe kalde, istme ja käetugede reguleerimist, kui need on olemas; liikumine peab olema sujuv ning lukustus hoidma valitud asendit.
- Vaata üle kruvid, rattad, käetoed ja muud eemaldatavad osad; küsi puuduva detaili kohta, sest sobiv varuosa ei pruugi olla saadaval.
- Toeta kätt laua nurkadele ja liiguta pinda ettevaatlikult: kõikuva raami puhul vaata, kas ühendused on lahti või detailid kahjustunud.
- Ava kappide uksi ja sahtleid ning kontrolli raami loksumist; ebastabiilsus võib viidata lõtvunud kinnitustele või puuduvale tugidetailile.
- Uuri laminaadiservi, eriti nurkades ja tööpinna esiserval: lahtine või kulunud serv võib takistada mugavat kasutamist ja vajada parandust.
Pane kirja, millised osad vajavad vahetamist või kinnitamist, ning selgita enne ostu, kas parandamiseks vajalikud detailid on leitavad. Ära eelda, et gaasamordi või muu mehhanismi remont on odav: küsi remondi maksumus ja võrdle seda mööbli seisukorraga.
Millal uus on mõistlikum
Iga päev kasutatava kontoritooli puhul võib uus mudel olla kindlam valik, kui kasutatud tooli gaasamordi või reguleerimismehhanismide seisukord jääb ebaselgeks. Tööpäeva jooksul korduvalt koormatud mehhanism mõjutab seda, kas tool püsib valitud kõrgusel ja kas seljatugi liigub ootuspäraselt. Kui ostueelne proovimine ei anna selget vastust, on raske hinnata, kui kaua tool probleemideta teenib.
Arvesta kasutussagedusega: aeg-ajalt kasutatava külalistooli puhul võib mõni parandustöö olla vastuvõetav, kuid igapäevase töökoha tooli rike häirib tavapärast kasutamist. Enne otsust selgita välja, kas mudelile leidub sobiv varuosa ja kas parandamist saab teha ilma teiste kulunud osade vahetamiseta. Kui mitu mehhanismi vajavad tähelepanu või paranduse ulatus pole teada, võib uue tooli valimine vähendada ootamatute rikete tõenäosust.
Kontorimööbli valimisel võrdle seega kasutatud eseme ostukulu koos vajaliku remondiga uue mööbli hinnaga ning arvesta, kui sageli seda kasutatakse. Uus mööbel on põhjendatum siis, kui töövahend peab olema iga päev kasutusvalmis ja vana tooli parandamisvajadust ei saa enne ostu usaldusväärselt hinnata.
Korduma kippuvad küsimused kontorimööbli kohta
Kontorimööbli valimisel aitab selge ülevaade töökoha mõõtudest ja kasutaja vajadustest teha praktilisemaid valikuid.
Kui kõrge peaks kontorilaud olema?
Fikseeritud istumistöö kontorilaua tavakõrgus on umbes 72–74 cm, kuid see on üldine lähtepunkt, mitte kõigile sobiv nõue. Sobivust hinnates arvestage kasutaja pikkuse ja tooli kõrgusega: istudes peaksid jalatallad toetuma põrandale või jalatoele ning põlved jääma mugavalt kõverdatuks. Küünarnukid võiksid olla keha lähedal ja käsivarred lauapinnaga ligikaudu paralleelsed, ilma et õlad kerkiksid. Kui sobivat asendit ei saa tooli seadistamisega saavutada, võib reguleeritava kõrgusega kontorilaud aidata tööasendit kohandada.
Kui pikk on kontoritooli eluiga?
Kontoritooli eluiga ei saa kindla aastate arvuna garanteerida, sest see sõltub kasutussagedusest, koormusest, materjalidest ja hooldusest. Iga päev pikalt kasutatav tool kulub kiiremini kui aeg-ajalt kasutatav külalistetool; samuti mõjutavad vastupidavust polstri ja kattematerjali kvaliteet ning kasutaja kaal. Kontrollige, kas kõrguse reguleerimine toimib, rattad liiguvad vabalt, alus on stabiilne ning käetoed ja seljatugi püsivad kindlalt paigal. Vaadake üle ka õmblused ja polster. Lahtised ühendused või rikkis mehhanismid võivad viidata remondivajadusele.
Kas ergonoomiline tool on tõesti vajalik?
Reguleeritav tool aitab tööasendit kasutaja järgi kohandada, mistõttu on see paljudele kontoritöötajatele praktiline valik. Seadke istme kõrgus nii, et jalatallad toetuksid põrandale või jalatoele, ning reguleerige seljatugi alaselja loomulikku kumerust toetama. Istumisasendit toetav kontoritool ei pea sobima kõigile ühtemoodi: olulised on kasutaja mõõdud ja võimalus asendit muuta. Ergonoomika on üldine töökoha kujundamise juhis, mitte meditsiiniline nõuanne. Ka hästi seadistatud tool ei asenda püstitõusmist ja liikumispause, mida tasub tööpäeva jooksul regulaarselt teha.
Mida tähendab EN 1335?
EN 1335 on kontoritöötoole käsitlev Euroopa standardite sari, mis hõlmab toolide mõõtmeid, ohutusnõudeid ja katsemeetodeid. Standardi eri osad käsitlevad muu hulgas töötooli mõõtmeid ning seda, kuidas hinnata selle ohutust ja toimivust katsetes. Märge standardi kohta aitab võrrelda toodete tehnilisi omadusi, kuid ei ütle üksinda, kas tool sobib konkreetse inimese kehamõõtude või tööharjumustega. See ei taga ka automaatselt mugavust ega sobivat istumisasendit. Enne ostu kontrollige toote seadistusvõimalusi ning proovige, kas iste ja seljatugi sobivad teile.