Kontoritarbed ja töökoha sisustus

Mida kontoritarbed hõlmavad

Kontoritarbed jagunevad igapäevasteks paberitoodeteks, kirjutusvahenditeks, dokumentide korrastamise tarvikuteks ning printimise ja arvuti lisaseadmeteks. Valiku määravad tööülesanded, kasutatav formaat ja see, kui sageli vahendeid kulub või täiendama peab. Paberi puhul tasub kontrollida mõõtu ja grammkaalu, seadmetarvikute puhul täpset ühilduvust. Väikese kontori ostunimekirjas on mõistlik seada esikohale igapäevased põhivahendid ja täiendada varu tegeliku kasutuse järgi.

Paber, kirjutusvahendid ja korraldus

Paberi ja märkmiku valimisel lähtuge kasutusviisist: printeris kasutatav koopiapaber peab sobima seadme etteandega, märkmete tegemiseks võib valida väiksema formaadi. Kirjutus- ja markeerimisvahendite puhul arvestage joone laiuse, tindi tüübi ning sellega, kas kirjutate tavapaberile või siledale pinnale.

Paberi, kirjutusvahendite ja dokumentide korrastamise valik

Rühm	Otstarve	Valikul kontrollige
Koopiapaber	Printimine, kopeerimine ja igapäevased väljatrükid	A4 on 210 × 297 mm; tavapärane paber on 80 g/m² ja pakis on 500 lehte.
Märkmikud	Märkmed, tööülesannete üleskirjutamine ja koosoleku märkmed	A5 mõõt on 148 × 210 mm; valige lehtede arv ja köide vastavalt sellele, kui palju märkmeid koguneb.
Kirjutusvahendid	Teksti kirjutamine ja allkirjastamine	Valige pastapliiats või muu kirjutusvahend joone laiuse, haarde ja tindivärvi järgi.
Markeerimisvahendid	Oluliste lõikude esiletõstmine ja märkide lisamine	Kontrollige otsa laiust ja tindi nähtavust; peene otsaga marker sobib väiksemale kirjale, laiemaga saab tähistada suuremat ala.
Kaustad ja köitjad	Dokumentide hoidmine ning rühmitamine	Kaust ja kiirköitja sobivad eraldi dokumentide kiireks paigutamiseks; ringköitja selja laius on tavaliselt 50 või 80 mm.

A4 vastab ISO 216 formaadile ning on levinud mõõt lepingute, aruannete ja printeripaberi jaoks. Ringköitja selja laiuse valimisel hinnake korrastatavate dokumentide mahtu, et köitja sulguks ilma lehti surumata.

Printimine ja arvutitarvikud

Printeri kulumaterjalide hulka kuuluvad tooner laserprinterile ning tindikassetid tindiprinterile; lisaks võib vaja minna paberit ja seadme tootja soovitatud hooldusosi. Enne ostu võrrelge printeri täpset mudelit kasseti või tooneri tootenumbriga, sest sama tootja eri seadmed ei pruugi kasutada samu tarvikuid. Väikekontori esmavajalikud vahendid saab järjestada nii:

• Printeri tooner või tindikassett: kontrollige seadme mudelinumbrit ja tarvikul märgitud koodi; värviprinteri puhul vaadake üle ka vajalikud värvid ja kassettide arv.
• Printeripaber: hoidke käepärast A4-formaadis 80 g/m² koopiapaberit; muu paberi kasutamisel kontrollige printeri juhendist toetatud formaati ja paksust.
• Arvutiga ühendamise kaabel: valige kaabli otstes seadme ja arvuti pesadega sobivad pistikud ning töökohta ulatuv pikkus, et ühendus ei jääks pingule.
• Hiir ja klaviatuur: valige juhtmega või juhtmeta mudel vastavalt arvuti ühendustele ja töökorraldusele; juhtmeta seadme puhul arvestage patareide või laadimisega.
• Peakomplekt või kõrvaklapid: valige arvutiga sobiv ühendus ja mikrofoniga mudel, kui tööülesanded hõlmavad veebikoosolekuid või kõnesid.
• Varupatareid või laadimiskaabel: hoidke neid ainult nende seadmete jaoks, mis neid vajavad, ning kontrollige enne ostu patarei mõõtu või laadimispistiku tüüpi.

Esimesena tasub varuda printeri jaoks sobivad kulumaterjalid, koopiapaber ning arvuti igapäevaseks kasutuseks vajalikud ühendus- ja sisendseadmed.

Kontorimööbel ja töökoha ergonoomika

Mugav ja funktsionaalne kontor kujuneb siis, kui kontorimööbel, ekraan ja sisendseadmed sobivad kokku ning võimaldavad tööasendit kohandada. Seadistamist alusta toolist: säti iste nii, et jalatallad toetuvad põrandale, seejärel kohanda laud küünarnukkide kõrguse järgi. Alles siis sea paika monitor ja klaviatuur, sest nende asukoht sõltub istumiskõrgusest ja töölaua pinnast. Töökoha ergonoomika ei tähenda üht kõigile sobivat mõõtu, vaid omavahel kooskõlas olevaid asendeid ja mööbli reguleerimisvõimalusi. Allpool toodud mõõdud on praktilised lähtepunktid, mida saab kohandada kasutaja ja töövahendite järgi.

Tool ja laud kui põhikomplekt

Tool ja laud töötavad paarina: esmalt reguleeri tool nii, et jalad toetuvad põrandale ja põlved saavad vabalt liikuda, seejärel sobita laua kõrgus käsivarte asendiga. Istuva töö laua pind on tavaliselt umbes 72–74 cm kõrgusel, kuid fikseeritud laud ei pruugi sobida iga kasutaja kasvuga. Reguleeritava kontoritooli istmekõrguse tavapärane ulatus on ligikaudu 40–52 cm; tootemudelitel on erinevusi, seega kontrolli mõõte enne ostu.

Tooli ja laua peamised valikukriteeriumid

Kriteerium	Kontoritool	Kontorilaud
Kõrguse sobivus	Tüüpiline istmekõrguse reguleerimisvahemik on umbes 40–52 cm; jalatallad peaksid toetuma põrandale.	Istuva töö laud on tavaliselt umbes 72–74 cm kõrge; küünarnukid peaksid saama töötades mugavalt laua lähedale.
Reguleerimisvõimalused	Kontrolli istmekõrguse, seljatoe ja võimaluse korral käetugede reguleerimist, et tool sobiks kasutaja ja tööpinnaga.	Fikseeritud kõrgusega laud on lihtne valik; reguleeritav kontorilaud võimaldab tööpinna kõrgust kasutaja järgi muuta.
Kontrollitav standard	EN 1335 käsitleb kontoritöötoole, sealhulgas nende mõõtmeid ja ohutusnõudeid.	EN 527 käsitleb kontorilaudu ja töölaudu, sealhulgas nende mõõtmeid ning ohutust ja vastupidavust.
Enne ostu hindamine	Proovi, kas istme kõrgust saab muuta ning seljatugi toetab valitud istumisasendis.	Kontrolli tööpinna kõrgust, mõõtmeid ja seda, kas laua all jääb jalgadele piisavalt ruumi.

EN 1335 ja EN 527 aitavad võrrelda toodete tehnilisi näitajaid, kuid standardile vastavus ei asenda mööbli sobivuse kontrollimist. Kõigepealt kohanda tool, seejärel laud; nii lähtuvad tööpinna kõrgus ja hilisem monitori asukoht tegelikust istumisasendist.

Monitori ja klaviatuuri paigutus

Kui tooli ja laua kõrgus on paigas, paiguta ekraan otse enda ette ning klaviatuur ja hiir nii, et neid saab kasutada õlad lõdvestatult. Monitori ülaserv paikneb tavaliselt silmade kõrgusel või veidi allpool ning vaatamiskaugus on ligikaudu käeulatus ehk 50–70 cm.

• Sea tooli asend enne ekraani kõrgust: istu seljatoe lähedal, toeta jalad põrandale ja veendu, et käsivarred ulatuvad töölauani pingutuseta.
• Aseta monitor otse enda ette, mitte küljele; hoia ülaserv silmade kõrgusel või veidi madalamal, et ekraan jääks loomulikku vaatevälja.
• Hoia silmade ja ekraani vahel ligikaudu 50–70 cm ehk enamasti käeulatus; suurenda kirja, kui pead lugemiseks ekraanile lähemale liikuma.
• Paiguta klaviatuur monitori ette ja jäta laua serva ning klaviatuuri vahele umbes 10–15 cm, et käsivartele jääks toetuspinda.
• Hoia klaviatuur hiirega samal tasapinnal ning paiguta hiir kohe klaviatuuri kõrvale, et kasutamisel ei peaks kätt kaugele sirutama.
• Kontrolli istudes, et ekraan oleks otsevaates ja klaviatuur ulatuks käeulatusse; kohanda vajaduse korral tooli, laua või monitori alust.

Monitori kauguse ja kõrguse määravad ka ekraani suurus ning kasutaja nägemismugavus, seega käsitle mõõte lähtepunktidena. Lühike kontroll: jalad toetuvad, küünarnukid jäävad keha lähedale, monitor on otse ees ning klaviatuur ja hiir paiknevad käeulatuses.

Kodukontor ja väike tööruum

Väikese kodukontori sisustus toimib hästi siis, kui igal tegevusel on kindel koht ja tööruum ei takista igapäevast liikumist. Piiratud pinnal tuleb läbi mõelda töö-, hoiustamis- ja liikumistsoonide suhe. Kokkupandav laud sobib ajutiseks tööalaks, ratastega laud aga ruumi paindlikuks ümberkorraldamiseks. Valitud tarvikud aitavad hoida tööpinna kasutatavana ka siis, kui eraldi kabinetti pole.

Ruumi planeerimine

Alusta ruumi mõõtmisest ning märgi üles ukse, akna ja pistikupesade asukohad. Jaga pind töö-, hoiustamis- ja liikumistsooniks, et laud ei jääks läbikäigu ette.

• Paiguta tööala seina või akna lähedale nii, et tooli väljatõmbamiseks jääks ruumi; enne ostu kontrolli laua ja tooli mõõte mõõdulindiga.
• Hoia liikumistsoon vaba, eriti ukse ja töökoha vahel; jäta sagedasti kasutatava mööbli ette läbipääs ning väldi kaablite vedamist üle käiguraja.
• Kasuta hoiustamistsoonis vertikaalset ruumi: seinariiul või kitsas sahtlikapp mahutab kaustu, jättes põranda ja tööpinna vabamaks.
• Rühmitage dokumendid kasutussageduse järgi. Igapäevased paberid paiguta käeulatusse püstisesse dokumentidehoidikusse, harvem vajaminevad kaustad riiulile või märgistatud karpi.
• Kinnita kaablid laua jala külge takjapaelte või kaabliklambritega ning koonda pikendusjuhe ühte ligipääsetavasse kohta, mitte laiali põrandale.
• Kokkupandav laud vabastab pärast tööpäeva põrandapinda, kuid selle peab iga kord uuesti avama; ratastega lauda saab liigutada, kui põrand ja lukustatavad rattad seda võimaldavad.

Piiratud ruumis hoia tööpinnal ainult töö ajal vajaminev ning vii paberid pärast kasutamist hoidikusse. Kui laud paikneb mitmeotstarbelises ruumis, vali kokkupandav mudel; kui tööala peab sageli asukohta vahetama, on lukustatavate ratastega laud praktilisem.

Tarvikud, mis teevad töö mugavamaks

Sülearvutialus tõstab arvuti ekraani kõrgemale ja vabastab laual ruumi, kuid ekraani asend paraneb ainult siis, kui kasutad eraldi klaviatuuri ja hiirt. Sülearvuti enda klaviatuuri ja puuteplaadiga töötades liigub ka sisendseade koos arvutiga üles, mistõttu alus ei loo iseenesest mugavamat tööasendit. Kompaktne klaviatuur ja väike hiir võtavad vähe ruumi; pärast tööd saab need sahtlisse või riiulile tõsta. Dokumentide hoidmiseks sobib kitsas püstine hoidik, milles saab eraldada näiteks pooleliolevad ja arhiveeritavad paberid. Kui dokumente koguneb rohkem, kasuta selgelt märgistatud kaustu või virnastatavaid karpe, mis mahuvad riiulile ega hõiva tööpinda. Väikese laua puhul eelista tarvikuid, mida saab pärast kasutamist kokku panna või kõrvale tõsta. Sea valik prioriteetide järjekorda: esmalt eraldi klaviatuur ja hiir, kui kasutad sülearvutialust; seejärel dokumentide hoidik paberite korrastamiseks; lõpuks vali alus, mis sobib laua mõõtude ja tarvikute paigutusega.

Kuidas selle juhendi artikleid kasutada

Töökoha teejuht on Eesti lugejale mõeldud sõltumatu eestikeelne juhend, mis käsitleb töökoha sisustust kahe seotud valdkonnana. Üks suund keskendub mööblile ja kodukontori ruumikasutusele, teine kontoritarvete sobivusele ning kasutusotstarbele. Teemad aitavad esmalt sõnastada vajaduse, näiteks kas kitsas ruumis on vaja kompaktset mööblit või kas printer vajab kindla formaadiga paberit. Seejärel saab võrrelda valikuid konkreetsete omaduste, ühilduvuse ja igapäevase kasutuse järgi. Nii püsivad mööbliotsused ja tarvikute valik eristatavad, kuid töökoha terviklahendusena seotud.

Mööbli valik

Mööbliteemad aitavad läbi mõelda, millist rolli täidavad tool, laud ja hoiukoht eri tööolukordades. Tooli puhul käsitletakse näiteks istme ja seljatoe kuju, reguleerimisvõimalusi ning seda, kuidas sobivad omavahel kasutaja vajadused ja tööpäeva iseloom. Võrdluses võib ette tulla polsterdatud ja võrgust seljatoega mudeleid või erinevaid käetoe- ja ratastelahendusi. Eesmärk on mõista, millised omadused mõjutavad kasutatavust, mitte lähtuda üksnes välimusest või nimetatud mudelist.

Laua valikul aitavad teemad hinnata tööpinna mõõtmeid, kuju ja kõrguse muutmise võimalust. Arvesse saab võtta, kas lauale peavad mahtuma sülearvuti, eraldi ekraan, dokumendid või joonestusvahendid ning kui palju ruumi jääb liikumiseks. Reguleeritava kontorilaua käsitlus aitab eristada kõrguse muutmise mehhanisme ja selgitada, milliste kasutajate või töövõtete puhul need võivad sobida.

Kodukontori mööbli valik seostub ruumi mõõtude ja olemasoleva sisustusega: eraldi töötoa lahendus erineb elutoa nurka paigutatud töökohast. Teemad käsitlevad mööbli paigutuse, hoiustamise ja tööpinna omavahelist sobivust ning seda, milliseid seadistusküsimusi tasub hinnata enne ostu. Nii saab kirjeldada vajadust täpsemalt, olgu eesmärk töökoha loomine väikesesse korterisse või olemasoleva kontorimööbli täiendamine.

Tarvikute valik

Kontoritarvete teemad aitavad valida vahendeid nende kasutuse ja seadmete järgi. Paberi puhul saab võrrelda formaati, paksust ja pinnaviimistlust: näiteks A4 on tavapärane dokumendiformaat ning 80 g/m² paber sobib paljudeks igapäevasteks kontoritöödeks. Oluline küsimus on, kas paber vastab printeri juhendis nimetatud formaadi- ja kaalupiirangutele ning kas selle pind sobib soovitud väljatrükiks.

Kirjutusvahendite käsitlus aitab eristada pastapliiatsi, geelpliiatsi ja markeriga kaasnevaid kasutusomadusi. Valikut mõjutavad kirjutuspind, joone laius, tindi kuivamisaeg ja see, kas vahend on korduvtäidetav. Korrastamise vahendite puhul saab hinnata, kas kaust, ümbrik või lauasahtli jaotur sobib dokumentide mõõdu, hulga ja hoiukoha järgi; näiteks A4-lehtede säilitamiseks peab kaust mahutama selle formaadi ilma lehti voltimata.

Printimise ja arvutitarvikute teemad aitavad kontrollida seadmete omavahelist sobivust. Tindi- või toonerikasseti puhul on määrav printeri täpne mudel, sest sarnase välimusega kulumaterjalid ei pruugi olla vahetatavad. Kaabli või jaoturi valikul tuleb vaadata ühenduspesa, näiteks USB-A või USB-C, ning arvuti ja lisaseadme toetatud ühendust. Selline kontroll aitab hinnata, kas tarvik töötab olemasoleva printeri, arvuti või muu seadmega, mitte ainult seda, kas selle kirjeldus vastab üldisele kasutusotstarbele.